Mets, varemed ja pimedus

   Vahepeal on palju aega mööda läinud ja palju vett mööda põski alla jooksnud. Pisaraid on valatud nii õnnest, kurbusest, teadmatusest, valust, kui ka väsimusest. Vahepeal oleme saanud neljanda lapse, lapsed lasteaiast ära võtnud, kolinud ja jätnud oma Metsa talu meid ootama.    2018 suvel jäime ootama oma neljandat last ja nüüd 25.veebruaril ta sündis. Meie Mirt. Neljas, see viimane. Jah, viimane. Rohkem meie perre lapsi ei tule ja selle eest on hoolt kantud, et nii ka läheks. Aga noh, never say never, me ju võime tulevikus äkki lapsendada vms. Nüüd tuleb lapsi harima hakata ja suureks kasvatada. Vanim laps läheb sügisest juba kooli. Ükspäev just vaatasin pilte ja nad kasvavad ikka nii kiiresti. Kui alles ma õpetasin oma vanemat tütart kõndima, siis nüüd ta tuleb mulle juba appi, kui ma 38 nädalat rasedana autoga lumme kinni jään ja pean auto välja kaevama.                                                       Enne beebi sündi võtsime ette ka kolimise. Kuu aega enne

   Ma tänan iga päeva, mis näitab, et kraad õues on plussis. Ei, ärge saage valesti aru. Mulle meeldib talv, kogu see jõuluteema, küünlad ja piparkoogid, perega koos olemine ja glögi soojaks tegemine. It's the most wonderful time of the year. Oooo ja see jõulumuusika!!! Jõulude ootus on lahe aeg. Peale jõule on meil kohe ka pulma-aastapäev, siis tuleb juba uus aasta ja siis tuleb minu sünnipäev. Kõik need jäävad kuu aja sisse ja mulle meeldivad nad kõik väga. Mulle meeldib väga genereerida, mida kellegile kinkida, meeldib inimesi üllatada.     Hetkel aga ei taha ma miinuskraade seetõttu, et meie ratastel maja küttesüsteem on tuksis. Oleme seda proovinud parandada aga tuleb vist ikka spetsialistide poole pööduda. Kahjuks aga väga suurt valikut Eestis pole, kuhu seda remonti saata. Nimelt on meie pisikesel majal diiselküttesüsteem Planar. Näeb see välja selline auto aku suurune puhur. Meil puhus see sooja torusse, mis on ühendatud tubadega maja põranda alt. Iga toa põrandas on

0 last. Awww, nii armunud ja tore paar. Kaua te koos olete olnud? Rääkige, kuidas te tutvusite? Mis teil nädalavahetusel plaanis? Läheks välja? Nooo, millal pisipere plaanis? Tahate poega või tütart? Millal pika laua taha saab? 1 laps. No oli ka aeg! Tublid noored. Saitegi hakkama. Tüdruk!! Oli see planeeritud? Meil küll oli. Kuidas sünnitus läks? Said ikka ise hakkama? Kes nime mõtles? Tahtsite poissi või tüdrukut? Mis vanemad arvasid? Kuidas hakkama saate? Imetad ikka jah? Piima jagub? Öösel magada saad? Kelle nägu laps on? Noh, nüüd tuleb mängukaaslane ka teha. On plaanis kohe teine laps saada? Palju lasterahasid saad? Palju vanemahüvitist saad? Last on kuhugi jätta, et välja minna? Tule, ma annan sulle nõu. Mina küll niimoodi ei teeks... Meil omal ajal.... 2 last. No nüüd on mängukaaslane ka olemas! Vat see on pere. Tüdruk? Et nagu kaks tüdrukut nüüd? Nojaaaa... Kes nime pani? On kahega keeruline? Oli sünnitus raskem, kui esimesega? Saad hakkama? Tahad veel lapsi?

   Kokku pakkida? Nagu kolida? Jah, hetkel ma pean vist seda silmas.    Olen elanud Metsal juba aprillist 2017. See aeg pole pikk, ma tean seda aga see aeg on olnud keeruline ja väsitav. Võib-olla vajan ma sellest kõigest puhkust. Viimased 1,5 aastat olen ma elanud peamiselt lastele ja Metsale ja üksinda. Siit lahkumine ei muudaks muidugi seda olukorda, et elan ikka lastele, kuna neid on meil palju ja nad on alles väikesed. Aga saaksin hetke hingata Metsast, kogu sellest virr-varrist selle ümber ja loodetavasti ka üksindusest. Saaksin lasta asjal settida, kuna hetkel on paljud võimalused lahtised. Ootame vastust Elektrilevist ja vastust härralt, kes ehk müüb meile maad, et saaksime elektri endale vedada.    Kogu selle kohaga seonduv on kohe kestnud 3 aastat. Me oleme meeletu töö teinud, meeletult lootnud ja proovinud aga enamjaolt põrkume vastu seina. See laburündis ringi jooksmine, väljapääsude ja võimaluste otsimine on nii väsitav. Kui kaua vastab sulle mõni ametiasutus, kuidas

   Sellises olukorras, nagu oleme meie, teeb iga pisike edusamm meeletult õnnelikuks ja annab lootust juurde.     Osad inimesed ütlevad, et ''no kui asjad ei liigu ja aina ebaõnnestumine ebaõnnestumise otsa, siis vbl punnitate vales kohas. Peaksite minema mujale, kus kõik laabub kergemini ja siis saad aru, et see on õige tee.'' Tegelikult võin ma öelda, et ma vahepeal mõtlesin ka ise seda. Et kui kõik ikka veab meil siin viltu, siis äkki see on vale asi, mida me ajame. Ma küll mõtlesin seda mitmeid kordi aga selle mõtte matsin kiirelt maha...Ei! See pole vale asi! Õiged asjad ei tule alati kergelt ja sa peadki palju pingutama ja näitama, kui väga sa seda ikkagi tahad.    Meie oleme selle kohaga ikka palju jauranud ja aina veab kõik viltu. Küll ei tööta elektroonika, koguaeg on mingid rikked torudega, hetkel ei tööta terve maja küte, elektrit pole ja vahepeal tundub, et ei tulegi.. Aga siin me ikka oleme, ikka unistame(loodan, et ka Veiko) ja ikka proovime leid

   Meie elektrisaaga jätkub, kuna ei anna ma siin nii kergelt alla. Vahel tekib ikka tunne, et ma ajan taga tuult või räägin seinaga. Miks?    Üks plaan, oli meil selline, et ühelt mehelt oleks ostnud 3ha maad. Sinna maa peale oleksime saanud tellida endale ampritasuga elektriliitumise ja sealt krundilt meie koduni on umbes 500m. Selle 500m oleksime me siis sealt kapist elektri endale koju vedanud ja ilusti eluga edasi läinud. Praeguseks olen seda asja uurinud selle härra käest ja ka see härra pidi asja uurima, et kas saab meile selle krundi lõigata ja müüa. Alustasin ma seda teekonda kusagil märtsis või aprillis. Härra viimane kiri oli, et võtku ma ühendust mai lõpus. Tänaseks on käes juba oktoober. Härra ei vasta kirjadele ega midagi. Tundub, et saime oma vastuse ka ilma kirjaliku vastuseta.    Teise väljapääsuna leidsime me ühe tuttava. Kes on Elektrilevis töötanud ja teab, kuidas need asjad käivad ja kelle arvates 60000€ 1km liini eest on röövimine. Hakkasime siis temaga as