Mets, varemed ja pimedus

   Esimene hoone, mille me Metsale püstitasime oli välikäimla. See oli esimene seetõttu, et oleks kus käia, kui häda suur. Tol ajal käisime krundil peamiselt võsa lõikamas või majasid prahist puhastamas ja oleks olnud päris tüütu iga häda peale kuhugi vetsu sõita või põõsa all kükitada.    Välikäimla ehitamine käis kiirelt. Majakese ehitust alustasime laupäeval. Esimese asjana tõime rendist haagise ja läksime liiva otsima, et lastel oleks tegevust. Kuna oli laupäev, siis karjäärid olid kinni ja lõpuks saime liiva siit samast Klooga harjutusväljalt. See oli laste mobiilne liivakast, millega transportisime ka ehitusmaterjale ja tööriistu.    Esmalt kaevasime piisavalt suure augu, siis tõime tuhaplokke lagunenud garaaži kõrvalt ja ladusime need ümber augu. Järgmisena ehitasime plokkidele välikäimla põhja ning edasi juba seinad ja katusetalad. Kõik käis väga kiirelt ja esimese päeva õhtuks oli raam valmis. Lapsed kusjuures püsisid ilusti oma liivakastis.    Jä

   Detsembris 2015, kui me Metsa ostsime, käis kõik kiirelt. Me avastasime selle koha kuulutuse 8.detsember. Samal päeval otsustasime, et saadame mu ema seda kohe vaatama. Tol ajal me ise elasime Soomes ja plaan oli Eestisse tulla käima alles jõuludel. Emal oli õnneks aega ja ta sõitis kohaga tutvuma. Talle väga meeldis ja selle põhjal tegime ka otsuse, et jah....see tuleb osta!!       Esimest korda tulime me ise krundile 24.detsember 2015. Vaatasime koha üle ja veendusime selles, et tegime õige otsuse. Notariaeg oli meil 29.detsember 2015, mis oli ühtlasi ka meie 3. pulma-aastapäev. Esimesel päeval valitses siin seesugune seisukord... ((Juhul kui näete pildil mõnd nägu, mis pole elava inimese oma, siis andke teada!!! Ka see on teema, millest lähiajal kirjutan ja jagan teiega pilte, kus on keegi teisest maailmast pildile jäänud või on see lihtsalt illusioon.))    Peamine, mille pärast me selle koha ostsime oli hind. Kuna me ideaalis sooviksime ilma laenudeta l

   Vaatasin üleeile õhtul ''Ukuaru'' ära ja tõesti on sarnasus hämmastav.    Seal filmis kolisid Minna ja Aksel metsa sisse, vanasse tallu. Mina ja mu mees otsustasime samuti kolida metsa sisse, mahajäätud ja lagunenud talukohta, mis on tühjana seisnud 90ndate algusest. Kui filmis oli Aksel natuke tõrgas metsa kolimise suhtes, siis ka meie pere meespool on siiani selle idee headuses kahtlev. Meie puhul on asi pigem selles, et kõik, mida me siin teeme, läheb puusse/metsa/ei tule välja ja alati on aega vähe.   Meie pere naispool ehk siis mina, olen üldjuhul positiivne ja näen ikkagi tulevikus seda kohta meie pere koduna. Jah, see on suur, pikk ja kallis ettevõtmine, ning jah, kergem oleks kolida kuhugile mujale, kus on vesi joodav ja elekter liinis. Kuid nii palju, kui ma olen mõelnud sellest kohast loobumise peale, ei suuda mu mõte sellega leppida. On miski, mis hoiab siin kinni. Ei tõrju mind eemale joogikõlbmatu vesi, varemed, üksindus, paranormaalne tegevu