Vussis reede

   Nagu ma juba varem maininud olen, siis meil siin ikka veab viltu ja kui viltu veab, siis täiega ja korraga. Meie viltune ja vussis reede oli eile, 02.03.

   Päev algas nagu normaalselt. Oli tunne, et kõik laabub kuidagi kiirelt ja sujuvalt. Hommikul läksin isa ja vanaema juurde, käisin seal pesemas. See, kui sa ei pea muretsema vee ja elektri pärast ja saad lasta endale sooja vett kaela, on ikka uskumatult hea tunne!

   Peale pesus käimist läksime vanaemaga aianduskeskusesse seemneid otsima ja ostma, et olla valmis külviperioodiks. Ostsin näiteks kõrvitsaseemned, mis väitsid, et vilja kaal on umbes 70kg. Kui need siia ''taluhoovi'' kasvama panna, siis ehk saan korralikud jurakad sügisel peenrast ära korjata. Ise ma muidugi kõrvitsat ei armasta väga. Ma võin süüa suvikõrvitsat aga tavaline kõrvits mulle ei meeldi. Seega kogu see hiiglasliku kõrvitsa kasvatamise plaan on mul nagu omamoodi eksperiment.


   Aianduskeskuses käidud läksin ma sadamasse abikaasale järgi ja peale seda läksime päikesepaneele auto peale võtma. Nimelt neljapäeval ma Facebookis küsisin armsatelt kaasmaalastelt, kas kellegil on päikesepaneele pakkuda ja oligi!! Üks noormees võttis ühendust ja tegi päris hea pakkumise. Kuna meil praegune elamine on nagu ajutine, (Mis ajutine, see igavene!!) siis me väga suuri summasid siia paigutada ei soovi. Niisiis saime endale lubada kaks 330W päikesepaneeli, sest päike käib juba kõrgelt ja generaatori kasutamine on väga kallis. Oli aegu, kus generaatoris sai põletatud 500€ kuus lihtsalt selleks, et elektrit saada. Nüüd aga on akupark suurem ja akudel peab maja vastu 36 tundi. Praegu saime jälle 2 rekka akut aga need pole veel ühendatud, kui ka need saab paika, siis juba seisud paremad. (Niiet suured ja kasutud akud on igati teretulnud ja võite meile pakkuda!!)






   Käisime tõime paneelid ära ja olime heas tujus, et on nii toredaid inimesi, kes on valmis aitama. Abikaasa ütles, et raudselt on ta Lõuna-Eestist! Ja kui ma selle inimese Facebooki profiili vaatasin, siis oligi nii, noormees oli Misso ja Otepää koolis käinud. Lugege natuke edasi ja siis näete, missugune on Harjumaa inimene.

   Päev hakkas siis viltu vedama kusagil kella 17 ajal. Jõudsime paneelidega koju ja vaatasime oma majakest. Mees küsis:''miks maja vett jookseb?''. Jooksime kiirelt autost välja, esiku uks lahti ja jõgi voolas esikust välja. Vaatasime, mis seda kõike põhjustab ja avastasime, et nurgas on veefiltri korpus puruks läinud ja vett purskas üle esiku. Kiirelt, kiirelt saime vee jooksu peatatud ja ootasime, et vesi uksest välja jookseks. Tol hetkel oli hea tuju ja mees veel viskas naljagi, et :'' näed kui hea, et ehitusel loodi ei kasutanud''. Ülejäänud maja on meil ühes tükis ja rataste peal, esik on juurdeehitus, et saada elamiseks ruumi juurde. Ja esik õnneks oli natuke vildakas, et kõik vesi jooksis ukse ja välisseina poole, mitte majakese poole.








   Kuna tol hetkel oli kiire kodust lahkumisega, siis jätsime esiku sinnapaika, las jookseb veest tühjaks. Abikaasa läks garaaži paneele maha tõstma ja mina läksin generaatorit tankima. Kõik valmis ja alustasime sõitu lasteaeda ja vanaema juurde, kuhu olin päeval oma pisipoja jätnud, et paneelid ära vedada. Natuke saime sõita, kui tunneme, et jube kütusehais on ikka. Ja kust see hais tuli? Minu küljest!! Olin generaatorit tankides oma hobusesaba kastnud diisli sisse ja seal ma nüüd istusin oma diislist pulkas juukseotstega. Aga see oli päeva vuss nr. 5. Ehk edetabelis viimasel kohal. Esimesel kohal on vuss nr.1 ehk uputus.


   Edasi oli paar tundi rahulik. Olime vanaema juures ja abikaasa tahtis hakata koju liikuma. Lapsed olid juba väsinud ja et jõuaks normaalsel ajal koju, mida muidugi ei juhtunud. Olime 1km kaugusel kodust, kui kurvis auto juhitavuse kaotas ja sõitis teelt välja. Tahtsime teele tagasi sõita aga teeäärne lumevall oli liiga kõrge ja tugev isegi meie auto jaoks. Õnneks olime me kodule lähedal ja abikaasa läks üle põllu koju ATV'd tooma. Oli usk, et ATV aitab aga ei. Kus sa siis 500kg masinaga 2500kg masinat lumehunnikust välja tõmbad? Sellest plaanist ei tulnud midagi välja ja tuli kasutada toorest jõudu ja auto lumest välja kaevata. Autosid väga mööda ei sõitnud. Olime tunnike kinni istunud, kui mööda sõitsid noored oma autodega. Nemad ainult vaatasid, et näe, kinni ja kaevab ning oligi kõik, sõitsid edasi. Võib-olla oli neil tanklasse õlle järgi kiire või 10l paagis, et siis tõesti, ei saagi teisi aidata. Abikaasa aga kohe siis ütles: ''muss, nägid Harjumaa inimesi?''. Õnneks me kaua seal enam kinni ei olnud. Kokku kulus 1 tund ja 11 minutit, et saada auto uuesti kodupoole liikuma. See oli siis vuss nr.2 edetabelis.









   Jõudsime siis koju ja autol hakkasid tuled vilkuma. Mingi osakeste filter andis märku ja eelsüüteküünalde tuli vilkus. Olime kodumaja ees ja mõtlesime, et nonii, kell on kohe 23, kas saab veel miskit vussi minna?


   Ikka saab!!! Tulin tuppa ja kuulasin, et kahtlane vaikus. Meie diiselküttesüsteem teeb ikka natuke müra, nagu elaks tehases! Ja oligi jama. Küttesüsteemi kanister oli tühjaks saanud ja küttesüsteem tagant ära olnud. Toas oli 12,6 kraadi , mis muidugi pole kõige hullem tulemus. On meil siin ka 6 ja 10 kraadi olnud. Täitsime paagi ja poole tunni pärast oli küttesüsteem jälle töös, muidugi kamina panime kohe kütte. See oli vast vuss nr. 4, kuna oleme seda varem läbi teinud ja harjunud!





   Lapsed voodites ja siis tuli auto korda teha. Tuli sõita natuke ringi, korra auto välja lülitada ja siis jälle tööle panna ja oligi korras. See oli vuss nr.3, kuna see oleks saanud palju hullemini ja kallimalt minna. Õnneks on meil suhteliselt vastupidav auto. Muidugi meie põllutee lõhub teda palju ja stabilisaatorivarras on puruks ja ootab vahetust. Aga auto läheb paksust ja vedalast läbi, mida meil ongi vaja!

  Aga selline see päev siis lõpuks kujunes. Tuju maas ei olnud ja öösel veel arutasime abikaasaga uue maja plaane, et mis ja kuidas peaks olema. Proovime arhitektiga asjad ühele poole saada lähiajal, et siis plaanidega ehituse poole vaikselt liikuda.





   Lõuna-Eesti ja Harjumaa (eriti veel Tallinna) inimeste tähelepanekuid on mu abikaasal palju ja mida rohkem ta neist räägib, seda rohkem hakkan ma ka ise mingisuguseid asju märkama. Mina olen Harjumaalt ja tema on Tartust pärit. Eks ma kogun neid juhtumisi veel ja kui neid rohkem, siis saab juba mingisuguse postituse kokku panna.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mu koduke on ratastel....

Ratastel talu

3 aastat hiljem.....